Helena laulab, sest laulmine ja töö häälega on tema jaoks enesetervendus. Kui laul tuleb tema juurde — on ta õnnelik. Kui saab teised hinged helisema — kogeb rõõmu. Usub, et inimese hääl on tema hinge olemuslik väljendus nähtavas maailmas. Koos lauldes ja helisedes saame muuta iseennast ja maailma ja ikka paremaks! Helena laulab laule, mis juurduvad meie looduslähedas ilmatajus ja kõlavad maakeeles, rääkides maast, metsast, laulmise väest jms. Maarahvana on meil üks eriti rikkalik allikas, kust ammutada ühenduses olemise rõõmu — meie regivärsiline laulumaailm, mille rütmides ja mustrites helisevad meie puud, allikad, kivid jm. Neid helinaid armastab ta kuulata ja jagada ja uuteks ühendusteks põimida.

Peale Annika kureeritud rännakut Nelijärve metsades koguneme lõkke äärde koos laulma. Helena eestvedamisel kõlavad rahvapärimusest põimitud regilaulud, vahepaladena loodusest inspireeritud laulud. Ühislaulmisega lõppeb konverentsi 1. päeva ametlik programm. Sellele jätkub koosviibimine Nelijärve puhkekeskuses.