
ERR ülekanne. Läänemere päeva vestlusõhtu otsis tasakaalu inimese ja mere vahel
Vaata ülekande salvestust siit: novaator.err.ee/1609780104/video-laanemere-paeva-vestlusohtu-otsis-tasakaalu-inimese-ja-mere-vahel
Läänemere päeva raames toimus 28. augustil Lennusadamas kell 18 vestlusõhtu pealkirjaga “Elukatsed Läänemeres: Looduse vaade”. Tegemist oli sarja “Elukatsed” järjekorras kolmanda vestlusõhtuga.
Läänemere-teemalisel vestlusõhtul arutlesid ning jagasid oma kogemust Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor Tuul Sepp, Tallinna Ülikooli antropoloog ja SA Eestimaa Looduse Fondi merekeskkonna ekspert Joonas Plaan ning arhitektist vetikakasvataja Mihkel Urmet. Arutelu juhib Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadur Mariliis Kõuts.
Teaduslikud andmed ja merega seotud inimeste kogemus näitavad üheselt, et Läänemere seisund on kehv. Eutrofeerumine, meres ja veeorganismides kuhjuvad keskkonnamürgid, elurikkuse vähenemine, võõrliikide invasioon on inimtegevuse tulemus, mida omakorda hakkab aina enam mõjutama hoogu koguv kliimamuutus.
Sellest tulenevalt oli vestlusõhtu fookuses inimene, kes on probleemi põhjus, aga ka võimalik lahendus. Raiskava majandamise aeg on ümber saamas ning suurte muutuste keskkonnas kohanevad kõige paremini need, kes leiavad tasakaalu enda vajaduste ja looduse pakutava vahel.
Üks vestlusõhtu osalisi Mihkel Urmet lükkas koos elukaaslasega Ruhnul käima vetikakasvatuse. “Eesti saarte rannakultuur ja traditsioonid on välja suremas ning mere halval seisundil on selles oma osa. Näiteks on kokku kuivamas kohalikele oluline elatusallikas kalapüük. Ma olen enda jaoks jõudnud kohta, kus ma enam ei räägi looduskatastroofist ja saarte kultuuriruumide väljasuremisest, vaid nüüd juba tegutsen,” ütleb ta oma kogemuse kohta.
Planeet Ruhnu vetikafarm on kohalik sinimajanduse katseprojekt, mis käib Mereinstituudi teadlase Jonne Kotta kureerimisel. Merevetikad on loomulik osa mereökosüsteemist, kelle kasvatamine ning hilisem tarvitamine toob kasu inimesele, aga aitab pikas perspektiivis parandada ka eutrofeerunud merevee kvaliteeti.
Mihkel usub, et isegi kui alguses annab Ruhnu väikese panuse Läänemere olukorra parandamisse, innustavad tema tegemised loodetavasti teisi ettevõtlikke inimesi. “Kui vesi muutub puhtamaks ja hoitud on elurikkus, on see investeering nii meie kultuuripärandisse kui ka loodushoidu. Nii on ehk lootust kunagi ka koos lapselapsega esivanemate kombel kalal käia,” sõnab ta.
Vestusõhtu toimus Lennusadamas, laeva Suur Tõll pardal.